Passenger's Live @Vondelpark

Täna oli lihtsalt suurepärane päev! Ja ma olen siiani superelevil!! Kell 13 avastasin ma tänu Facebookile (vahel tahaks teda lihtsalt kallistada, praegu ka), et täna on Amsterdami suurimas pargis Vondelparkis Passengeri tasuta vabaõhukontsert. Päeva parim hetk! Eile ma nägin seda üritust, aga sain aru, et see oli juba ära, ning ma olin niiiiii pettunud. Aga täna märkasin, et see on hoopis kahe tunni pärast ja mul on võimalus veel sinna minna. Ma olin supermegaõnnelik!

Passenger on inglise n-ö ühemehebänd, artisti tegelik nimi on Mike Rosenberg. Eestlased teavad teda kõige rohkem laulu "Let Her Go" järgi, teised on vähem tuntud. Tundus, et Hollandis on ta ikka väga populaarne. Mina olen kuulanud ta laule küll üsna palju enne, aga ega ma sõnu väga peast ei tea, peale selle kõige tuntuma muidugi. Seal kontserdil aga laulsid kõik kõva häälega kaasa, nii salmi kui refrääni ajal.

Tuleb tunnistada, et Passenger on võrratu artist - seda nii muusikaliste võimete kui ka publikuga suhtlemise osas. Live'is laulab ta väga hästi ning kaasab ka rahva kontserdisse, pluss tal on väga hea huumor. Passengeril ilmub 6. juunil uus album "Whispers", seega ta esitas sealt paar lugu, aga ka vanu häid. Uue albumi kohta ütles ta nii palju: "Ahh, see on kohutav album. Ärge ostke seda. Või no, tõmmake illegaalselt, kui tahate." Mu lemmik uuelt albumilt on kahtlemata "Scare away the dark". Enne selle laulu esitamist lausus ta, et kuigi tehnoloogia annab palju häid võimalusi meile, võiks me vahel rohkem märgata enda ümber toimuvat ja seda ilma tehnoloogiata (sellest laulusõnad räägivadki). Seetõttu palus ta publikul selle laulu ajaks kõik telefonid ja kaamerad kõrvale panna ja oma "kõrvad avada" ning lihtsalt hetke nautida.

Väljavõtted laulu sõnadest:

We should stare at the stars and not just the screens.
You should hear what I'm saying and know what it means.

We want something real not just hash tags and Twitter.

It's the meaning of life and it's streamed live on YouTube,
But I bet Gangnam Style will still get more views.
We're scared of drowning, flying and shooters,
But we're all slowly dying in front of computers.

Passenger - Start a Fire:

Passenger - Let Her Go:

"I fucking love you, Amsterdam." Mike Rosenberg aka Passenger.

Jalgratturite paradiis

Nagu juba eelnevates postitustes mainitud, on Amsterdam tõeline ratturite linn. See on parim viis linnas liiklemiseks, sest see on nii aega kui ka raha säästev, aga ka lõbus ning kahtlemata terviselegi kasulik. Välja arvatud juhul, kui vihma kallab nagu oavarrest ja tuul puhub kiirusega 20 km/h sulle vastu. Aga isegi siis hüppab tõeline amsterdamlane ratta selga. Ja ega ma nõrgem ei saa olla ja siinkohal on vist päris õige öelda, et raha paneb rattad liikuma (ehk siis kui ei soovi kalli transpordi eest maksta, on kondimootor ainuke valik). Nii mõnigi kord on tulnud hommikul kl 8 rattaga läbi tuule ja tormi kooli sõita, olles kohale jõudes läbimärg ning külmunud. Koju jõudes on vahel ikka superluks tunne haarata siis tassikese kuuma tee järele ning end teki sisse mässida. Kuid peab tunnistama, et selle tuule suhtes olen ma siin immuunseks muutunud, sest haigeks pole ma veel jäänud. Ptui-ptui-ptui. Kõige "parem" variant on muidugi see, kui tahad õhtul välja minna (ja kohale minnakse loomulikult rattaga) ning muidu 10-minutiline sõit võtab sul aega pool tundi, sest tuul puhub väga tugevalt vastu ning sul on tunne justkui sa ei liigukski edasi. No juuste sättimisest pole mõtet sellistel juhtudel rääkidagi, sest pärast rattasõitu on sul kena "tuulest säsitud" soeng peas.

4-korruseline rattaparkla kesklinnas. (XXX märge on pärit juba ammusest ajast ning tähistas omal ajal seda, et kaup on pärit Amsterdamist. Seega on see Amsterdami sümboliks saanud tänapäeval.)

Parklad on siin tavaliselt üsna rattarohked, seega mina märgistasin oma ratta kleepsukestega kohe alguses ära, et oleks seda kergem üles leida.

Rattaga sõites tasub tähelepanelik olla, sest mitte mingil juhul ei soovi jääda kellegi sõimu ohvriks, kuna sa ei märganud teda tagant suure hooga tulemas. Ja hollandlased on väga otsekohesed, seega nad oma sõnadega tagasi ei hoia. Nad sõna otseses mõttes kraaksuvad su peale (vähemalt niiviisi kostub see hollandi keel karjudes). Sain ise selle osaliseks mõned päevad tagasi, kuigi tegelikult oli naine ise süüdi. Mind ajas ta igatahes naerma. Kuid hollandlased ise on väga hulljulged rattaga, ületades ristmikuid punase tulega, samal ajal autode ja trammide vahelt läbi vingerdades. 

Siiski peab tõdema, et Amsterdamis on jalgrattur kuningas. Autod ja jalakäijad ei ole nii privilegeeritud seisus ning peavad pidevalt jalgratturitega arvestama. Ilmselt seetõttu on ka paljud jalgratturid üsna hulljulged. Aga teed on siin superhead ning kõikjale on võimalus rattaga sõita. Pealegi on siin maastik väga tasane, seega ei pea muretsema, et kooli jõudes võhm väljas on (erandiks taas tuuline/vihmane ilm). 

Ükskord üks onu mõtles, et oleks tore mind ehmatada, kui ma temast u poole meetri kauguselt möödusin. Mina sain kerge rabanduse, aga jäin õnneks siiski püsti. Onu naeris. Aitäh! Ahjaa, aprilli alguses oli palav päev ja ma olin just lasknud oma tagumise rattakummi täis pumbata. Kahjuks aga sai ta vist liiga täis ning ühel hetkel, kui ma foori taga ootasin, käis suur pauk ja mu tagumine ratas oli täiesti puruks. Ilmselt paisus see kuuma ilmaga. Õnneks sain kiirelt ratta parandusse viidud, sest ilma rattata ei kujuta siin enam päevagi ette.

Mõned stiilinäited:

Tõeline liikuv tugitool. Ka sellistel on lubatud koos rolleritega jalgrattateel sõita. Kujutage ette sellist möödumas sinust 1,5 m laiusel teel. 

Tavaline Amsterdami pereema lapsi kooli/lasteaeda sõidutamas. Ka isad sõidutavad lapsi rattaga. Paljudel on ka suur nn eeskäru, kuhu mahub lisaks kahele lapsele ka paar poekotti ära.

Meie versioon eelmisest pildist.

Igatahes on minul siin olles tekkinud küll tunne, et igale poole tahaks rattaga minna. Jalgsi kõndides tundub aeg venivat ning pidevalt leian end siis mõttelt "Ohh rattaga oleks ma juba seal..." Kui kõik läheb hästi, siis on mul võimalus oma armas ratas ka Eestisse tuua. Ei, ma kindlasti ei hakka sellega siit kodumaale sõitma. 

Olge terved ja minge rattaga sõitma!

Gezellig - and it's not cozy!!

Seekordne postitus tuleb hollandi keelest. Ja ütlen kohe ära, et kirjutan emotsiooni pealt, sest hetkel on mul pooleli hollandikeelse avalduse täitmine ja see pole üldse tore. Siinkohal tahan tänada seda inimest, kes leiutas Google Translate'i ja ka neid inimesi, kes on vastutavad selle eest, et hollandi keelest saab päris arusaadavalt tõlkida inglise keelde. Igatahes on mu hommikupoolik ja pärastlõuna olnud bürokraatia päralt - õnn ja rõõm!

Esiteks, hollandi keel on üsna saksa ja inglise keele segu - kirjapilt on üsna sarnane inglise keelele, kuid hääldus sarnaneb minu arvates rohkem saksa keelega. Paljud sõnad isegi on inglise ja hollandi keeles samad, nt sorry, pardon. Olen õppinud selgeks mõned põhiväljendid, kuid pean ausalt tunnistama, et ma tegelikult ei räägi põhimõtteliselt üldse seda keelt. Samas saan ma natuke juba kirjapildist aru, mis on eriti vajalik poes käies, sest enamus info toidu kohta on neil vaid kohalikus keeles (vahel ka prantsuse keeles, sest palju kaupa on Belgiast). Kip on kana, juhhei!

Hollandi keel kõlab üsna, hmm.. veidralt. Nad hääldavad näiteks G-d väga läbi kurgu. Proovige Google Translate's sisse trükkida Groningen ning vajutage märgile, kust saab kuulda selle hääldust. No ei ole üldse nii, nagu eestlased selle linna nime on harjunud hääldama.

"See on tõesti väga hea küpsis!" Margot, 4. mai 2014. (Ehk siis ülimaitsvad ja paljude lemmikud stroopwafelid.)

Neil on üks sõna "gezellig", mida välismaalased sageli tahavad tõlkida kui cozy ehk siis hubane/õdus. Seepeale hakkavad aga hollandlased alati vastu võitlema, et "Noooo, it's not cozy!!". See on üks neist sõnadest, mida ei ole võimalik otse tõlkida. Nagu eesti keeles on sõna "viitsima" ja seda ei väljenda ükski teine sõna mingis muus keeles. Esimestel tutvumispäevadel anti meile ülesanne proovida seda sõna hääldada hollandlaste moodi. See on päris keeruline.

Aga igatahes, täna hommikul kohaliku asutuse numbrit valides hakati mulle kohe hollandikeelset juttu ajama, mis numbrit peab valima vastavalt mingile osakonnale. Jah, ma ei saanud muud aru, kui et peab mingi numbri valima. Vajutasin lihtsalt 1 ja muidugi läks see valesse osakonda, kust mind suunati ümber ning seejärel ei võetud sealt vastu. Siis helistasin uuesti, proovisin kahega seekord, ikka läks valesse ja ikka ei võetud õiges osakonnas vastu. Õnneks teist numbrit katsetades sattusin väga meeldivate teenindajate juurde ning saime asjad aetud, kuni mulle öeldi, et pean täitma ära vormi, mis on hollandi keeles. Üritasin teenindajale neid ette lugeda sealt, aga pole vist vaja märkidagi, et minu hääldus on alla igasugust arvestust ja ta ei saanud minust üldse aru. Ja siin ma nüüd olen, Google Translate.

Lisa 1. Möödunud esmaspäeval tegime ära ka Heineken Experience'i ehk käisime Heinekeni muuseumis ja see oli päris vinge! Sain õllevalaja sertifikaadi. Töökoht on nüüd garanteeritud.

Lisa 2. Holland sai Eurovisiooni finaali lauluga The Common Linnets - Calm After Storm. Mõnus lugu, mulle meeldib. Kõigepealt valisid hollandlased artisti, kes neid esindab, ning seejärel asuti laulu kirjutama. Laulu esitleti alles märtsis. Ehk siis rohkem valikut ei olnud, peab sobima ja kõik. Aga läks täitsa hästi, ma usun.

Elagu!

Avastame Hollandit

Möödunud nädalal sain ma pärast kolme kuud taas oma vanemaid ja kõige nunnumaid tibusid kallistada! Ning üle pika aja sain ka maitsta kohukesi, mida ma kõigile välismaalastele Eesti toidust rääkides maininud olen, ja muidugi musta leiba, palju liha, kodust õunamoosi ja -mahla ning hapukurke. Jänesed ei unustanud mind ka Hollandis, seetõttu on mu külmkapis ka värvitud mune ja ühe šokolaadijänese pistsin ma juba nahka. Igatahes on külmik nüüd mõneks ajaks täidetud.

Ja lõpuks sain ma natuke rohkem ka Hollandis ringi käia. Kuna ma olen kolmandat korda elus Hollandis, siis mitmeid kohti olin ma juba varem külastanud, kuid sellegipoolest oli mul veel nii mõndagi avastada. Pealegi pakkus tuttavate kohtade külastamine palju äratundmisrõõmu. Käisin ära tammil, nägin tulbipõlde, tegin paar hullu tiiru lõbustuspargis, vaatasin ära hunniku tuulikuid ühes kohas ning jõudsin veel sammud korraks taas Belgiasse seada (nädala jooksul kaks korda, kes oleks võinud arvata).

Jälle Volendamis.

Tulbipõllu võlud ning must ja valge koer.

Piknik tammi ääres.. mmm eestimaised õllesigarid ja kõrsikud!

Leidsime ühe suure puukinga ja mahtusime kenasti kolmekesi sinna ära.

Ahhh, nii palju lemmikuid ühes kohas. Võtaks koju kaasa kohe.

Ajee, ära tegime! Ehk minu 6-aastased õed tulid koos minu ja emaga kõige hullematele atraktsioonidele lõbustuspargis, nende seas ka nn pea alaspidi karussell koos kahe surmasõlmega ning ameerika raudtee, mis on veel kiirem ja pöörasem. Vot need on minu hullud õed! Uskumatu, et nad sinna tulid, aga me kõik jäime rahule. Välja arvatud ema. Tema on vist ikka šokis veel. :D

Issi ja tema naispere Kinderdijkis koos 18 tuulikuga (vist saime nii palju neid lõpuks kokku).

Belgias käisime ära Antwerpenis, mis on elanike arvult suurim Belgia linn ja ka oluline sadamalinn. Seejärel suundusime Brüggesse, mis pidi olema justkui Belgia Veneetsia, aga mina sellele küll kinnitust ei saanud. Ja siis muidugi Brüsselisse, kus ma sain juba giidi mängida ja kõiki nädala alguses külastatud kohti uuesti näha. Aga ma sain ka vahvleid jälle proovida! 

Antwerpen.

Belgia friikartuleid degusteerimas.

Brüsseli üheks vaatamisväärsuseks on purskkaev pissiva poisiga, millest on saanud Belgia sümbol. Siin on nüüd mitu sümbolit üheskoos - pissiv poiss, lipuvärvid ja vahvel.

26. aprillil oli Hollandis King's Day ehk kuningapäev, mis on kõige suurem pidupäev siin riigis üldse. Varasemalt oli see kuningannapäev, aga see aasta tähistati esimest korda just King's Day'd, sest nüüd valitseb Hollandit kuningas Willem-Alexander. Tegelikult peaks see päev olema 27. aprillil ehk kuninga sünnipäeval, kuid reegel on, et kui see päev langeb pühapäevale, siis peetakse seda 26. aprillil. Sel päeval on inimesed oranžis riietuses ning väga ülevas meeleolus. Enamus kohti suletakse varem või on need üldse kinni.

Amsterdamis toimus kuningapäeval rida üritusi. Üks pisike kontserdialake oli sõna otseses mõttes minu akna all. Mida lähemal kesklinnale, seda suuremad rahvamassid. Kanalitel sõitsid paadikesed, mis lasid rahvale muusikat. Sel päeval muutus terve linn ka suureks kirbuturualaks ning igaüks võiks tasuta müüa oma kraami kustahes. Tulemusi võis näha pärast, sest paljud ei hakanud vana kraami enam koju tagasi tassima, vaid jätsid nad sinna samasse maha, nii et möödujaid võisid sealt tasuta asju kaasa haarata. Minu kodukandi ala oli pärast pidustusi igatahes üsna prügine ning segamini. Aga eks see vist ole taoliste suurpidustuste järel paratamatu. Melu oli igatahes päeval vinge.

Party up!

Üks mitmetest I amsterdam siltidest oli toodud Vondelparki. Ja muidugi oli see ka vastavalt kaunistatud.

Vondelparki üritused olid eelkõige lastele suunatud. 

Ka koerad ei jäänud pidustustest ilma.

Võimalus teha selfie kuningaga!

Hollandi pisikeste pannkookide (ehk poffertjes) valmistamine.

Noortel oli võimalus oma andega veidi taskuraha teenida. 

Olge lõbusad!