Hola, Mallorca!

Täna jõudsin ma tagasi Mallorcalt. Lihtsalt uskumatult ilus saar!! Ilmaga meil vedas täitsa kenasti - esimesel õhtul ja teisel päeval saime küll vihma- ja tuulehooge tunda ning pidime vähe pikemaid riideid kandma, kuid see-eest oli meil kaks superilusat päeva, mil saime juba kerge jume ka endale juurde. Sattusime saarele ajal, mil põhiline turistide hooaeg ei olnud veel alanud, kuid see osutus ainult plussiks. Ehkki paljud poekesed ja kohvikud olid kinni ning vesi külm (kuigi korra hullasime ka lainetes), saime me üsna mõnusalt käia mõningates looduskaunites kohtades, kus muidu võib turistide valangu alla jääda. Samuti polnud ilm veel nii-nii kuum.

Praegusel ajal oli Mallorca hoopis täis rattureid, kes nautisid nii rannajoont kui ka läänekaldal asuvat mägisemat piirkonda. Samas üks kohalik ütles meile, et iga nädal pidi u 1-2 ratturit seal piirkonnas surma saama, sest paljud neist on amatöörid ning kiirteel ja mägedes on neil üsna ohtlik sõita. Meie rentisime ka viimasel päeval auto, et mägedesse minna ning veendusime isegi selles, et mägedes sõites võib ratturil päris keeruline olla ning nägime ka ise ühte õnnetult kukkunud ratturit. Päris kõhe oli.. Samas peab tunnistama, et see loodus on lihtsalt võrratu rattaga sõitmiseks. Meiegi laenutasime kuurorti kandis sõitmiseks rattad ning vurasime oma peatuspaiga S'Arenali ja saare pealinna Palma vahet mitu korda (ümmarguselt 10 km üks ots). Muidugi Amsterdamiga võrreldes on seal teed ikka vaheldusrikkamad ehk siis mitte nii tasased.

Proovisime ka kohalikku toitu ehk siis hispaania keele tunnis õpitud tortilla de patata (eesti keeles kartuli tortilla, mis tegelikult on pigem omlett), jamon serrano ehk ülimaitsev sink, chorizo (samuti väga maitsev vorst), ensaimada (pagaritoode, minu hinnangul ei midagi erilist) ja peale mekkisime ka natuke vana head sangriat.

Päris ilus katedraal "La Seu" Palmas ranna ääres. Paber ütleb, et see on pärit 14. sajandist ja kunstiajaloo tunnis õpitu põhjal võin kinnitada, et see on gooti stiilis.

Jee, palm!!

Teel Palmast tagasi kodukanti. Polnud paha vaade.

Kui te ikka veel ei ole kindlad, kas võiks Mallorcale kunagi minna, siis järgnevalt veel pilte meie viimasest päevast, kui tegime saarele põhimõtteliselt ringi peale (saar on üsna kompaktne, meie ring tuli kuskil 250 km).

Formentori poolsaare tipus - teekond sinna on üsna mägine ning vaatepildid on võrratud!

Leidsime tee peal ühe trepi, mis kulges sõna otseses mõttes mööda kaljuäärt, all terendamas kuristik ning mingeid piirdeid polnud. Jalg värises juba pelgalt selle vaatamisest, kuid pidime siiski sinna ronima. Ei tasu vist mainidagi, et väga kaugele me ei julgenud minna, kuid paarkümmend trepiastet sai ikka tehtud.

Arta koobas. Koopaid on seal ka palju. Meie valituks osutus see.

Porto Cristo sadam. 

Meie uhke sõidupill - Fiat Panda. Väga popp auto Mallorcal.

Elu on ilus.

Nüüd siis saan kaks ööd kodus pikutada ning ülehomme suundun Pariisi. Praegu lonkan oma vasakut jalga ning loodan südamest, et see saab paari päeva jooksul terveks.