Võrratu Belgia vahvel

Eelmisel nädalal tuli mulle külla Eleriin, kellele ma sain taas Amsterdami võlusid näidata. Sain demonstreerida oma võrratuid jalgratturi oskusi, sõites kahekesi ühel rattal mööda linna ringi. Olgem ausad - see on parim viis Amsterdami avastamiseks.

Otsi pildilt Eleriin.

Seal poes ei tohtinud pildistada. Oih ups jälle. Ma pean õppima reegleid järgima.

Ilm ei suutnud otsustada, kas olla ilus pilvitu või tormine. Ma valisin pilvitu poole.

Otsereportaaž jalgrattalt. Paar sekundit hiljem toimus järsk pidurdus punase tule tõttu.

Kolm tuulikut.

Kuigi Amsterdam on väga mõnus ja tore koht, mõtlesime paar päeva tema reisist veeta ka Brüsselis. Nagu Pariisigi minnes, sain ma Brüsselisse edasi-tagasi bussipiletid megasoodsalt ja majutust otsisime seekord samuti Couchsurfingu kaudu. Ma olen kindel, et Eleriin on minuga 100% nõus, et meie majutaja oli ülivinge lihtsalt! Ta on türklane, kellel on ka Bulgaaria kodakondsus ning kes hetkel otsib Brüsselis tööd (magistri tegi ta ka Brüsselis). Kohe esimesel õhtul näitas ta meile Euroopa parlamenti, kesklinna, Grand Place'i ehk keskväljakut ning maailmakuulsat baari Delirium Café, mis on Guinessi rekordi omanik, pakkudes klientidele üle 3000 erineva õlle. Proovisime meiegi sel õhtul erinevaid Belgia õlusid, mis (nagu välja tuli) on u 8-9 vol-iga ehk siis päris kanged.

Hommikupoolikul ajasime tema rõdul juttu ja nautisime päikest. Siis asusime kahekesi linna teist osa avastama ja nägime ära ka kuulsa (meie jaoks tundmatu) Atomiumi. Ja siis jäime me väga järjepideva vihmasaju kätte. Me olime läbimärjad ja tatsasime niiviisi läbi Brüsseli ja otsisime sooja kohta, kuhu varjuda. AGA EI! Kuna oli pühadejärgne esmaspäev, olid paljud kohad kinni. Kui küsisime vahepeal ühe kohaliku käest suunda, vaatas ta meid pealaest jalatallani (kordan - me olime läbimärjad) ja soovitas meil metroo võtta. Me kinnitasime talle, et juba on hilja ja me parem jalutame. :D

Oma host'i juurde tagasi jõudes panime kõik asjad kuivama ning leidsime, et viimasel õhtul peaksime parem kodus soojas olema. Ta tutvustas meile Türgi muusikat ning meie omakorda Eesti muusikat. Ta üritas eesti keeles paar sõna õppida ja peab tunnistama, et ta oskas päris hästi sõnu hääldada, kuna meie keeled on samadest juurtest pärit. Kokkuvõttes saime kõik teise riigi kommete ja kultuuri kohta targemaks ja see ongi üks võrratu omadus Couchsurfingu juures.

Atomium.

Üks basiilika ühes suures pargis.

Brüsseli versioon triumfikaarest. Meie versioon meritähest.

Ma ei saa öelda, et mulle oleks Brüssel väga meeldinud. Täiesti tavaline linn minu jaoks. Aga ma pean Belgiasse tagasi minema, sest kahjuks alles viimasel päeval oli meil võimalus maitsta Belgia vahvlit ja see on VÕRRATU! Ma ei ole kunagi olnud vahvlite fänn, kuid Amsterdamis sain maitsta kohalikku stroopwafel'it ja juba see viis keele alla. Kuid Belgia vahvel on täiesti teistsugune, selline paks ja pehme. Ja ma olin kuri, et me ei saanud seda varem maitsta, kuna enamik kohtadest olid kinni. 

P.S. Minu üllatuseks on Belgias lubatud kanepit tarbida, kuid müüa seda ei tohi. Meie majutaja ütles, et tema käib umbes iga kahe kuu tagant Amsterdamis seda ostmas. 

Nüüd on mul ema-isa koos minu nunnukestega siin Amsterdamis. Saan koos nendega rohkem Hollandit avastada, sest seni on mu reisid viinud mind teistesse riikidesse.