Esimene kontsert Amsterdamis ja sünnipäev

Eile kutsuti mind suvel toimuva Madnes festivali eelpeole. Jällegi ei uurinud ma ürituse kohta pikemalt, vaid lihtsalt läksin kohale. Kohapeal ütles mu tuttav, et need kellel on seljas kalipso, saavad üritusele tasuta - neil olid kalipsod seljas. Minul muidugi ei olnud ning sain siis teada, et pilet on 9 eurot. Aga piletijärjekorras seistes tulid kaks naist minu juurde (järjekorras oli veel palju inimesi) ja andsid mulle pileti, sest nende enda sõber ei saanud tulla. Ma lihtsalt ei suutnud uskuda oma vedamist, aga igatahes tegi see meele väga rõõmsaks.

Sellel peol/kontserdil puutusin ma esimest korda kokku Hollandi muusikaga. Enamasti lastakse siin poodides ja kohvikutes tavalist popmuusikat ning kohaliku raadioga ma väga kursis ei ole. Esimeseks artistiks oli bänd Small Time Crooks. Tegemist on väga ägedate muusikutega, kelle repertuaar on segu jazz'ist, blues'ist ja kantrimuusikast. Selline keskmine hollandi süldibänd, kuid võttis jala ikka tatsuma küll. Pealegi tegid nad laval palju nalja hollandi keeles, aga õnneks meie hollandlasest kontserdikaaslane tõlkis meile nende juttu.

Kel huvi, siis siin on väike stiilinäide nende muusikast:

Pärast järgmist artisti läksin ma edasi ühe eesti tüdruku sünnipäevale, kus kohtasin veel teist eestlastki. Uurisime ühelt välismaalaselt, kes on mitmeid kordi Eestis käinud, muljeid meie pisikese riigi ja rahvuse kohta. Mõningad temapoolsed tähelepanekud:

• Kõigepealt leidis ta, et tõenäosus kohata 3 eestlast ühes kohas väljaspool Eestit on väga väike, arvestades meie rahvaarvu. Seega oli ta väga vaimustuses meie pisikesest Eesti esindusest. 
• Eestlaste huumor olevat väga kummaline ja sarkastiline ning see on paljude välismaalaste jaoks esialgu harjumatu, et mitte öelda solvav, kuna nad ei saa sageli naljast aru. Ta ise ostis endale isegi ühe raamatu eestlaste naljadest ning tõi meile näite, mis pidi meie huumori hästi kokku võtma: "Vaesel eestlasest talunikul oli üks lehm, et oma perekonda toita. Äikesetormi ajal tabas välk lehma ning lehm suri ära. Vaene mees oli murest murtud. Ta laskus põlvedele ning palus Jumalalt õiglust. Jumalal hakkas mehest kahju ning ilmus ta ette, vabandas ja küsis, mida ta saaks teha, et viga parandada. Mees vastas: "Tapa mu naabri lehm ka ära!"". Me hakkasime lihtsalt naerma, sest see polnud kohe üldse naljakas tegelikult, aga mõtlesime kohe Tammsaarele ja ütlusele, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Meil sai palju nalja selle kummalise naljaga. :) Aga tuli välja, et nii mitmelgi on olnud eestlasele omasele huumori tõttu palju probleeme, eriti lõunamaades.
• Eesti loodus ja rannad on väga ilusad. Nõustun!
• Toidust - merevaik ja ananassikompvek on tema lemmikud. Samuti hindas ta seda, et eestlase toidulaual on sageli värske toit ning paljud toiduained pärinevad oma aiast.
• Eestis on väga kerge ringi sõita, sest meil pidavat olema põhimõtteliselt ainult üks suurem tee (ehk siis Tallinn-Tartu maantee).

P.S. Meil oli terve viimane nädal päikeseline ning üleeile rõõmustas ilm meid 16 soojakraadiga. Päikest teilegi! 

Minu ühika tagahoov/vaade aknast.